Trifiidide päev
John Wyndham
Selles raamatus kujutati südmusi, mille juhtumine päris maailmas ei tundu reaalne. Toimus katastroof, kus enamik inimesi kaotas oma nägemise. Võimust hakkasid ka võtma trifiidid, mis ründasid inimesi ja olid ulmelikult arenenud ning agressiivsed. Kuid minu meelest tegi selle raamatu eriti õudsaks see, et see oli küll ulmeline, kuid siiski mingil määral võimalik, et selline katastroof juhtub. Jube on mõelda, et sellised sündmused võiksid päriselt aset leida.
Seal räägiti meteoriidi langemisest, mis muutis inimesed pimedaks. See on ka reaalne võimalus, millest teadlased on rääkinud ja arutlenud, et see võib kunagi juhtuda.
Raamatus arvati ka, et tegelikult võis meteoriidi asemel üldse tegemist olla sateltiitrelvade õnnetusega. Et keegi tegi kosmoses sateliitrelvadega tegelemisel vea või saatis see inimene meelega inimkonnale sellise õnnetuse kaela. Seega see raamat hoiatab inimesi teaduse arengu eest (sateliitrelvad) ning samuti teeb teaduslikke oletusi (trifiidid, meteoriit).
Arvan, et tegu on teadusliku fantastikaga, sest see põhineski erinevate teaduslikel protsessidel, kuid samas oli sinna põimitud ka seiklust.
Mulle muidu ei meeldi eriti ulmekirjandus. Kui sündmused on liiga ebarealistlikud, siis ei suhestu ma raamatuga hästi ega leia kontakti. Kuid samas, kui need oleks täiesti reaalsed, siis poleks raamat jällegi nii põnev. Kuid see raamat oli minu jaoks väga huvitav. Oli väga hea tasakaal reaalsuse ning fantaasia vahel.
John Wyndham
Selles raamatus kujutati südmusi, mille juhtumine päris maailmas ei tundu reaalne. Toimus katastroof, kus enamik inimesi kaotas oma nägemise. Võimust hakkasid ka võtma trifiidid, mis ründasid inimesi ja olid ulmelikult arenenud ning agressiivsed. Kuid minu meelest tegi selle raamatu eriti õudsaks see, et see oli küll ulmeline, kuid siiski mingil määral võimalik, et selline katastroof juhtub. Jube on mõelda, et sellised sündmused võiksid päriselt aset leida.
Seal räägiti meteoriidi langemisest, mis muutis inimesed pimedaks. See on ka reaalne võimalus, millest teadlased on rääkinud ja arutlenud, et see võib kunagi juhtuda.
Raamatus arvati ka, et tegelikult võis meteoriidi asemel üldse tegemist olla sateltiitrelvade õnnetusega. Et keegi tegi kosmoses sateliitrelvadega tegelemisel vea või saatis see inimene meelega inimkonnale sellise õnnetuse kaela. Seega see raamat hoiatab inimesi teaduse arengu eest (sateliitrelvad) ning samuti teeb teaduslikke oletusi (trifiidid, meteoriit).
Arvan, et tegu on teadusliku fantastikaga, sest see põhineski erinevate teaduslikel protsessidel, kuid samas oli sinna põimitud ka seiklust.
Mulle muidu ei meeldi eriti ulmekirjandus. Kui sündmused on liiga ebarealistlikud, siis ei suhestu ma raamatuga hästi ega leia kontakti. Kuid samas, kui need oleks täiesti reaalsed, siis poleks raamat jällegi nii põnev. Kuid see raamat oli minu jaoks väga huvitav. Oli väga hea tasakaal reaalsuse ning fantaasia vahel.
Minu jaoks
tundus uskumatu, kui kiiresti võivad inimesed "metsistuda" kui nad on
paanikas või meile tuttav ja mugav süsteem järsku laguneb. Käitumisnormid, mis
enne olid enesestmõistetavad kaovad väga ruttu. Näiteks tapetakse seal inimesi,
varastatakse, ähvardatakse ning enesetapud on igapäevased asjad.
Mind hämmastab, et sellise katastroofi juhtumisel ei tulnudki inimesi, kes oleksid üritanud korda luua. Valitsus, haritlased, politsei ja president haihtusid järsku õhku. Ma usun ja loodan, et kui päriselt midagi sellist juhtuks, oleks ikka keegi kes hoiaks inimesi paanikasse mitte sattumast ja kontrolliks neid. Ei saa ju olla, et kõik annavad inimkonna aitamisel nii kergesti alla.
Mind hämmastab, et sellise katastroofi juhtumisel ei tulnudki inimesi, kes oleksid üritanud korda luua. Valitsus, haritlased, politsei ja president haihtusid järsku õhku. Ma usun ja loodan, et kui päriselt midagi sellist juhtuks, oleks ikka keegi kes hoiaks inimesi paanikasse mitte sattumast ja kontrolliks neid. Ei saa ju olla, et kõik annavad inimkonna aitamisel nii kergesti alla.
Kuigi selles
raamatus tekkis väga palju probleeme (trifiifid, inimeste pimedaks jäämine)
siis kõige suuremaks probleemiks inimkonna püsimiseks jäi ikkagi teine inimene. Sest kui inimesed
oleksid kõik oma jõud ühendanud kohe pärast katastroofi toimumist, oleks
triifidest vabanemine ning uue ühiskonna ülesehitamine olnud palju kiiremad
protsessid. Kuid muidugi oli kõigil inimestel oma visioon sellest, milline
peaks uus maailm olema. Loodan, et kui päris elus peaks selline katastroof
juhtuma, suudaksid inimesed siiski jõuda kiiresti konsensusele, keskenduda koos
sellele, mis on antud hetkedel kõige tähtsam ning lõpetada mõttetu
võimuvõitlus.
Kokkuvõttes
arvan ma, et tegu oli hea raamatuga, mis
muutis positiivselt minu arvamust ulmekirjandusest.
