Kirjandusklubi vol 3

Kirjandusklubi vol 3
Aeg ja koht: 17 jaanuar pool üks, kooli puhvetis
Osalejad: Johanna, Nell, Annabel V
Raamatu autor ja pealkiri: "Ööloom" Kate Thompson
Võtmeteemad:
-Kõik eksisteeriv ei pea olema alati seletatav ja loogiline. Näiteks raamatus käis öösel Bobby väikse venna Dennise sõnul ringi üks väike haldjas.
-Kunagi pole liiga hilja uuesti alustada. Peab olema ainult tahtejõudu. Näiteks Bobbyl tahtejõud alguses, ta ei näinud teisi valikuid ning uusi võimalusi. Ta soovis vaid vana elu tagasi. Võttis palju sündmusi, dilemmasid ning aega, enne kui Bobby tõeliselt aru sai, mida ta soovib.
- Kõik juhtub põhjusega. Saatus mängib sulle alati vingerpusse, aga ainult selleks, et sa tuleksid välja tugevamana kui iial varem. Vahest tundub, et mingil asjal ei olegi mõtet. Näiteks Bobbyl kulus päris kaua aega, et saada aru, et Clare'i kolimine ei olnud mõeldud tema karistuse,  vaid edasi arendamisena.
Võtmestseenid:
-Majja kolimine. Kui seda maja poleks olnud, siis oleks Bobby ilmselt jätkanud sama tee edasi rühkimist. Oleks pidanud juhtuma väga  suur asja, mis oleks pannud Bobby kahtlema tema tegude õigsuses. Kogu lugu keerles maja müsteeriumi ümber.
-Tööle minek. Esmalt läks Bobby tööle sunniviisil, kuid hiljem avastas ta, ennast korduvalt olukorrast, kus ta oleks võinud vabalt töötegemise peatada, kuid ta ei teinud seda. Sest esimest kord elus sai talle miski tõeliselt oluliseks. Ta tundis, et teeb viimaks midagi olulist ning vajaliku. Sellel tegevusel on sügavam eesmärk, kui näiteks autode varastamisel.
-Päeviku leidmine. See leid andis tõestust Bobby kartustele. Samuti õpetas see leid Bobbyle, et kõik ei sõltu, sellest mida sina korda saadad  ning kõik ei pruugi olla sinu kontrolli all. See päevik mängis suurt rolli Bobby elus. Enne leidu ei tunnistanud Bobby endale, kui palju ta oma emast ja vennast hoolib. Ta leidis neis alati halba. Kuid kartus teiste inimeste pärast, tõi välja mõned isikuomadused, mis olid enne sügavale endasse maha maetud ning peidetud. Minu meelest arvas Bobby, et perest hoolimine teeb ning paneb ta paistma nõrgana.
Vōtmekarakterid
Bobby- ta oli peategelane ning kogu raamat oli kirjutatud tema silme läbi. Bobby rääkis raamatus oma mōtetest ja tunnetest, mis alguses olid negatiivsed, agresiivsed ning sōjakad. Kuid lōpu poole muutusid need positiivsemateks ning hoolivamateks. Kogu raamat oligi tema teekond tema sisemise mina leidmisel.
PJ- Ainus, mis pani Bobby alguses  kahtlema tema valikutes, oli PJ. PJ sütitas tulukese ning külvas seemne Bobby pimedas ning elutus maailmas. Viimaks hakkas paistma valgus Bobby tumedas tunnelis.

Matt- Kuigi PJ külvas seemne, oli Matt see, kes andis viimase tõuke Bobby nö "taime" ehk elu teekonna kasvamisele. Tänu Matti abistavale käiele, suutis Bobby oma sisemuses langetada otsuse juba siis, kui ta esimest korda Mattiga töötas.

Vōtmesümbolid-
Haldjas- raamat algas ja lōppes haldjatega. Haldjad ja kōik sellega seonduv teema läbis tervet raamatut.
Auto- autod olid Bobby elus väga tähtsal kohal. Raamatu alguses Bobby varastas ning lõhkus autosid, ent lōpus parandas neid. See seik ytleb nii mōndagi tema eluteekonna kohta. Kuigi tegelikult naases lōplikult Bobby sellepärast, et sai aru, kuhu ta kuulub. Kuid raamatus lōpus tōi Bobby PJ-le naasmise põhjuseks selle, et tal jäi auto raha tagasi teenimata.
Roheline kauss- See on selge sümbol kompromissist ning mütoloogiast. Raamatu alguses polnud ju inimestel väga palju tõendeid haldjatest. Kuid nad siiski uskusid, et just see päästab neid haldjate pahameelest
Dünamomeetriline vōti- see vōti suutis lahti keerata teatud mutreid ja neid uuesti kokku panna. Sama lugu oli ka tema eluga, ta vōttis oma elu tykkideks, selleks et elu paremini kokku panna.
Neliteist- neliteist oli raamatus sümboolne number. Kui Bobby syndis, oli ta 14, raamatu loo ajal oli Bobby ise 14 ning raamatu lōpus oli Dennis 14. Maagiline.

Kysimused vōi teemad, mis tekitasid arutelu:
Arutelu nõudsid mōned teemad. Näiteks olime erinevatel arvamustel selle osas, et kes mängis suuremat rolli Bobby alateadvusliku otsuse langetamist kas PJ vōi Matt? Lōpus nõustusime, et PJ oli käivitav mootor  ning Matt lōplik otsuse langetaja.
Samuti tekitas kysimuse see, et kas Bobby ema sai tōesti lapse 14 aastaselt? Äkki kasutati teda ära vōi polnudki Bobby ema, tema bioloogiline ema.
Veel tekitas arutelu, et kas Bobby majas varem elanud paar tõesti tappis oma lapse vōi vahetati laps haldjalapsega ära.

Kirjandusklubi kokkuvōte:
Selles kirjandusklubis vedas mul kindlasti kaaslastega, kuna meie mõtted olid küll põhimõtteliselt sarnased, kuid siiski täiendasime üksteist. Harmoonia oli väga hea. See kirjandusklubi kukkus välja kuidagi sügavam kui eelmised. Ehk oli see kinni küsimuste rohkuses. See kirjandusklubi pani mind seda raamatut erinevatest külgedesr nägema.

Ööloom

                                                         Ööloom

                                                                 Kate Thompson

 

Seda raamatut asusin lugema kohe pärast talvevaheaega. Lugemiseks oli mul aega alla nädala, kuid õnneks libisesid leheküljed kiirelt mööda. Mõne raamatu puhul on minu jaoks hädavajalik vahepeal raamatu lugemine katkestada ning mõelda natuke selle raamatu mõtte üle. Ma ei ütleks, et „Ööloom“ oli pealiskaudne raamat, kuid siiski läks lugemine päris hõlpsalt.

Raamatu peategelaseks oli 14-aastane poiss Bobby, kelle elu oli päris halvale teele veerenud. Talle pakkusid huvi pisivargused, kuid samuti meeldis talle autode varastamine ning siis nende puruks kihutamine. Tal oli pidevalt sekeldusi politseiga. Ka Bobby pere jaoks olid rasked ajad, kuna pere finantsiline olukord polnud just kiita ja ema vaevles pidevalt laenude käes. Ema lahendus tekkinud olukordadele oli kolida koos väikevenna Dennisega Dublin’ist eemale Clare’i. Bobby oli aga juba enne kohale jõudmist otsuse langetanud- tema sinna ei kavatsenud jääda. Kohale jõudes selgusid huvitavad legendid majas eelnevalt elanud paarikese kohta-väidetavalt oli nende endi laps sattunud vahetusse haldjalapsega ning paar oli siis haldjalapse tapnud.

Maja eelmine elanik oli päevapealt majast lahkunud, jättes kõik vara majja. Ka auto oli temast maha jäänud. Bobby üritas majast kohe koos autoga põgeneda. Põgeneda ta küll suutis, kuid plaan läks luhta seetõttu, et Bobby kambajõmm sõitis auto puruks. Pärast koju naasmist pidi Bobby hakkama katkise auto eest tööl käima. Tema tööandjaks sai maja rentnik. Alguses tegi Bobby tööd sunniviisil,  kuid hiljem mõistis, et ta teeb lõpuks ometi midagi kasulikku ning edasiviivat ning ta hakkas töötamist nautima. Eriti meeldis talle rentniku vanema pojaga autosid parandada. Autod olid Bobby kirg ning poisi arengut iseloomustas hästi fakt, et raamatu alguses Bobby varastas ning lõhkus autosid,kuid hiljem parandas. Sama lugu oli ka tema eluga.

Raamatu lõpupoole leidis Bobby maja eelmise elaniku Larsi päeviku, mis omakorda viis nii selleni, et Bobby hakkas haldjast uskuma ning pelgama, kui ka selleni, et politsei leidis Larsi surnukeha. Ekspertiisis selguses, et tapja oli keegi väike inimene, seega seesamune haldjas.

Raamat lõppes epiloogiga sellest, kuidas Bobby väike vend oli juba 14-aastaseks sirgunud ning kuidas nad viibisid samas Clare’i rajoonis ning Bobby näitas Dennisele enda jaoks väga sümboolset mutrivõtit.

Raamat lõppes tõesti päris äkiliselt ning palju küsimusi jäi õhku. Raamatut lugedes ei tajunud ma niiväga neid sügavaid mõtteid, mis olid raamatu sisse märkamatult põimitud. Näiteks kasvõi selle dünamomeetrilise mutrivõtme tähendus jäi mulle selgusetuks, kuid hiljem vaatasin asju nii, et see vōti suutis lahti keerata teatud mutreid ja neid uuesti kokku panna. Sama lugu oli ka tema eluga, ta vōttis oma elu tykkideks, selleks et elu paremini kokku panna. See võti sümboliseeris tema jaoks tähtsat otsust, nimelt, et ta soovib olla parandaja mitte lõhkuja ning et ta ei taha enam halvale teele minna. Samuti oli raamatus veel palju kõnekaid seikasid, nagu näiteks, kuidas Bobby otsustas järjekordse põgenemise katkestada, sest ta tundis hirmu oma pereliikmete pärast. See näitas, et kuigi Bobby väliselt ei hoolinud oma perest, siis tegelikult oli ta nende nimel valmis palju enamaks, kui ta endile tunnistas.

Raamatu peamine mõte oli minu meelest, et kõik juhtub põhjusega. Vahest me ei saagi aru, miks saatus otsustas nii või naa. Kuid kõigel on oma eesmärk, ning see eesmärk on muuta sind pärast igat katsumust rikkamaks ning tugevamaks. Isegi kui nii alguses ei tundu.