Kirjandusklubi vol 2

                                          Kirjandusklubi vol 2

Koht ja aeg: Rocca al Mare Kooli puhvet, 6 detsember 2013,  12:40 alguskellaaeg

Kirjandusklubi osalejad: Johanna Järvekülg ja Nell Natali Kivi

Raamatu autor ja pealkiri: Aidi Vallik „Mis teha, Ann?“’

Võtmesteemad:

Ausus on kõige alus- raamatust tuli väga hästi välja see, kuidas aususe puudumisel variseb terve sõprus kokku. Keegi ei saa valetajat usaldada. See seab kahtluse alla ka asjad, mille suhtes oled terve see aeg aus olnud. Gregor sattus lõpuks Anni jaoks väga halba valgusesse. Kas ainult veidi aega head muljet on väärt pärast selle mulje kaotust? Gregor mitte ainult ei kaotanud oma head muljet,  (uhke kool, raske lapsepõlv) vaid saavutas Anni meelest väga halva reputatsioon.

Iga inimene on oma õnne sepp- see on vana tõde, kuid kordamine on tarkuse ema. Loetud raamatus oli samuti nii, et peategelase kasuisa ehitas oma elu enda jaoks üles. Tõsi on ka see, et igaüks elab oma elu ise olenemata sellest, milline oli tema minevik. Raamatus tõi Gregor oma halva elustiili põhjenduseks raske lapsepõlve. Raamatu lõpus andis kasuisa Gregorile väga häid nõuandeid enda elust. Ta selgitas, kuidas ka tema oli lastekodu laps, kuid tegi omad valikud ning saavutas tänu sellele edu. Kas Gregor ka õpetust võttis, see jäi lahtiseks.

Võtmestseenid:

-Pidu, tänu peole tagajärgedele sai Ann teade Gregori tõelise pale. Talle sadas kogu ootamatu reaalsus korraga kaela. Inimene, kes oli mänginud põhilist rolli Anni viimastes kuudes. Inimene, keda ta oli läbinisti usaldanud. See inimene oli ühtäkki tema jaoks kadunud.

-Gregori järsk ilmumine Anni korterisse. Kui enne ei olnud Ann läbinisti veel kindel Gregori olemuses, siis sellel hetkel sai tema jaoks kõik selgeks. Ta oli lootnud, et  viimane kohtumine lahendab kõik mured. Kuid juhtus vastupidine. See, et Gregor hakkas veel viimasel kohtumisel Anni süüdistama ja emotsionaalselt terroriseerima, otsustas kõik.

Võtmekarakterid:

-Ann. Terve raamat oligi kirjutatud Anni probleemidest ning sellest, kuidas ta üritas kõiges selgusele jõuda. Tekst oli kirjutatud küll kolmanda isiku silme läbi (v.a lõigud lapsekodust), kuid polnud kahtluski, et just Ann oli peategelane.

­-Gregor. See osa nn „Anni triloogiast“ keskendus lisaks Annile ka Gregorile. Gregori saladuse ning valede väljaselgitamine oligi raamatu põhiline eesmärk.

-Anni vanemad. Nad olid pidevalt Annile otsuste langetamisel abiks. Samuti selgus raamatu lõpus, et katkendid lastekodu elust, olid tegelikult Anni isa mitte Gregori kohta. Minu jaoks oli hämmastav see, kui hea suhe Anni ja tema vanemate vahel oli. See tundus lausa pigem semulik, kui traditsioonile lapse ning vanema suhe.

Püstitatud küsimused:

Milline oli Gregori elu lastekodus tegelikult?

Kas Marten ise oli ka tegelikult vaid väljapressitava rollis?

Kirjandusklubi kokkuvõte:

Selles kirjandusklubis meeldis mulle eriti see, et sattusin ühesse gruppi Nelliga. Temaga on  meil asjadest üsna sarnane arusaam. Sellepärast oligi temaga hea arutada. Kuid samas, siis kui minu partner oleks olnud inimene, kellega minu mõttemaailm üldse ei ühti, oleksin võib-olla kuulnud raamatust ka teisi tahke. Oleksin saanud targemaks. Kuid olen rahul, sest Nelliga oli tõesti mõnus arutada. Selle kirjandusklubi puhul ei meeldinud mulle, et meil oli ainult 45 minutit aega arutamiseks. Tahest tahmata pidime kõik päris palju kodus tegema. Sellega kaob veidi aga Kirjandusklubi mõte ära, sest lugemispäevikus oleme nii või naa oma muljed raamatu kohta juba ära rääkinud. Üldiselt oli väga tore kogemus nagu alati.

Mis teha, Ann?

                                            Mis teha, Ann?

                                                       Aidi Vallik

     See kuu pidime lugema siis noorteraamatuid. Üldiselt meeldivad mulle noorteraamatud, kuid mulle meeldiks väga, kui noorteraamatus oleksid ka sügavaid ja tõsiseid probleeme, hetki. Mulle meeldib tohutult, kui raamat jätab mind pikaks ajaks mõtlema ning leiab oma koha minu südames. Milline oli minu mulje sellest raamatust?

     See raamat rääkis noorest neiust nimega Ann. Ta jättis mulle kohe sümpaatse mulje, sest suutis igas olukorras säilitada mõistuse ning üleüldse käitus ta ühe teismelise tüdruku kohta päris mõistlikult, arukalt ja kaalutlevalt. Väga meeldis mulle see, kui hästi Ann sai läbi oma perega. Selline mõnus suhe, pole mingisugust üleliigset draamat. Ann suhtus oma vanematesse lugupidamisega, mida ei saa kahjuks päris paljude teismeliste kohta öelda. Lisaks armastavale perele on Annil veel kamp sõpru. Varsti lisandub sinna ka müstiline poiss Gregor, kelle vastu tunneb Ann otsemaid huvi. Tüdruku parim sõbranna tembeldab Anni poiste varastajaks, sest Reenal olevat juba enne Gregoriga susisenud. Ann aga ei taha seda uskuda, miks peaks Gregor talle valetama? Mida aeg edasi, seda rohkem tundub Gregor talle salapärane. Tal on sõbra Marteniga käsil kahtlane äri, millest Annile midagi ei kõssata. Gregor peaaegu, et sunnib Anni tegema asju, mida ta kõige meelsamini ei teeks. Gregor hakkab ka rääkima oma raskest lapsepõlvest ja sellest, kuidas keegi teda ei hooli, et Anni mõjutada. Kuid olen väga rõõmus, et Ann jäi siiski oma uskumustele kindlaks, vastasel juhul oleks tüdruku mõjutatavus talle kibedasti kätte maksnud. Ühes kohas raamatus, pärast vahelejäämist politseile teatud peoga, kaob Gregor mitmeks päevaks. Ann kutsutakse politseisse ja küsitakse temalt tunnistust Gregori kohta. Poiss on vahepeal jälle üritanud tüdrukut veenda, et ta politseile valetaks. Tüdruk juba siiski koos vanemate abiga järeldusele, et senikaua, kuni ta kahtleb Gregori süütuses, ei hakka ta enda pead pakule panema.  Politseis selgub, et Gregor on terve see aeg inimestelt raha väja pressinud. Ta oli tüdrukule terve see aeg valetanud.

      Mulle ääretult meeldis lõpus see koht, kus Gregor käis veel Annile viimast korda pugemas, valetamas ja halamas. Anni isa kuulis, kuidas Gregor Anni peale karjus ja oma õnnetut elu kurtis. Isa ütles poisile, et ka temal on olnud raske lapsepõlv, kahjuks ei saa seda valida. Kuid edaspidist elu aga saab ning Gregor langetab järjest valesid valikuid. Järjekordselt tahaksin tsiteerida katkendit raamatust „Müürililleks olemise iseärasused“. „Aga nagu selles loos, mida arst mulle rääkis, loos kahest vennast, kelle isa oli alkohoolik. Ühest vennast sai edukas puusepp, kes ei võtnud tilkagi. Teisest sai sama suur joodik kui nende isa oli olnud. Kui esimeselt vennalt küsiti, miks ta ei joo, vastas ta, et kui ta oli näinud, mida see tema isaga tegi, ei tahtnud ta alkoholi kunagi isegi mitte proovida. Ja kui teiselt vennalt küsiti, vastas too, et ta arvab, et õppis juba isa süles jooma.“ Ma arvan, et see, kust me tuleme mängib väga suurt rolli, kuid lõppkokkuvõttes kujundame me ise oma tuleviku.

    Kahju oli sellest, et üks veetlev noormees võib ära rikkuda aastatepikkuse sõpruse kahe tüdruku vahel. Kuidas saab uskuda ühte tundmatut poissi rohkem, kui sõpra, kes on sinu jaoks nagu parem käsi? Kuid õnneks ei võtnud Annil kaua, et mõista oma viga ning mulle ääretult meeldis see, kuidas Ann jäi raamatu lõpus endale kindlaks, ega lasknud endaga manipuleerida.

    Üldiselt tuli sellest raamatust päris mitu point’i välja. Kuid siiski oli see raamat minu jaoks võib-olla veidi liiga pealiskaudne ja liiga ehtne ning otsene noortekas. Sellist võib lugeda niisama ajaviiteks pärast väsitavat päeva, kui keerulisemat sorti raamatut ei jaksa enam kätte võtta. Kuid üldiselt eelistan veidi sügavamat laadi kirjandust.