Mis teha, Ann?

                                            Mis teha, Ann?

                                                       Aidi Vallik

     See kuu pidime lugema siis noorteraamatuid. Üldiselt meeldivad mulle noorteraamatud, kuid mulle meeldiks väga, kui noorteraamatus oleksid ka sügavaid ja tõsiseid probleeme, hetki. Mulle meeldib tohutult, kui raamat jätab mind pikaks ajaks mõtlema ning leiab oma koha minu südames. Milline oli minu mulje sellest raamatust?

     See raamat rääkis noorest neiust nimega Ann. Ta jättis mulle kohe sümpaatse mulje, sest suutis igas olukorras säilitada mõistuse ning üleüldse käitus ta ühe teismelise tüdruku kohta päris mõistlikult, arukalt ja kaalutlevalt. Väga meeldis mulle see, kui hästi Ann sai läbi oma perega. Selline mõnus suhe, pole mingisugust üleliigset draamat. Ann suhtus oma vanematesse lugupidamisega, mida ei saa kahjuks päris paljude teismeliste kohta öelda. Lisaks armastavale perele on Annil veel kamp sõpru. Varsti lisandub sinna ka müstiline poiss Gregor, kelle vastu tunneb Ann otsemaid huvi. Tüdruku parim sõbranna tembeldab Anni poiste varastajaks, sest Reenal olevat juba enne Gregoriga susisenud. Ann aga ei taha seda uskuda, miks peaks Gregor talle valetama? Mida aeg edasi, seda rohkem tundub Gregor talle salapärane. Tal on sõbra Marteniga käsil kahtlane äri, millest Annile midagi ei kõssata. Gregor peaaegu, et sunnib Anni tegema asju, mida ta kõige meelsamini ei teeks. Gregor hakkab ka rääkima oma raskest lapsepõlvest ja sellest, kuidas keegi teda ei hooli, et Anni mõjutada. Kuid olen väga rõõmus, et Ann jäi siiski oma uskumustele kindlaks, vastasel juhul oleks tüdruku mõjutatavus talle kibedasti kätte maksnud. Ühes kohas raamatus, pärast vahelejäämist politseile teatud peoga, kaob Gregor mitmeks päevaks. Ann kutsutakse politseisse ja küsitakse temalt tunnistust Gregori kohta. Poiss on vahepeal jälle üritanud tüdrukut veenda, et ta politseile valetaks. Tüdruk juba siiski koos vanemate abiga järeldusele, et senikaua, kuni ta kahtleb Gregori süütuses, ei hakka ta enda pead pakule panema.  Politseis selgub, et Gregor on terve see aeg inimestelt raha väja pressinud. Ta oli tüdrukule terve see aeg valetanud.

      Mulle ääretult meeldis lõpus see koht, kus Gregor käis veel Annile viimast korda pugemas, valetamas ja halamas. Anni isa kuulis, kuidas Gregor Anni peale karjus ja oma õnnetut elu kurtis. Isa ütles poisile, et ka temal on olnud raske lapsepõlv, kahjuks ei saa seda valida. Kuid edaspidist elu aga saab ning Gregor langetab järjest valesid valikuid. Järjekordselt tahaksin tsiteerida katkendit raamatust „Müürililleks olemise iseärasused“. „Aga nagu selles loos, mida arst mulle rääkis, loos kahest vennast, kelle isa oli alkohoolik. Ühest vennast sai edukas puusepp, kes ei võtnud tilkagi. Teisest sai sama suur joodik kui nende isa oli olnud. Kui esimeselt vennalt küsiti, miks ta ei joo, vastas ta, et kui ta oli näinud, mida see tema isaga tegi, ei tahtnud ta alkoholi kunagi isegi mitte proovida. Ja kui teiselt vennalt küsiti, vastas too, et ta arvab, et õppis juba isa süles jooma.“ Ma arvan, et see, kust me tuleme mängib väga suurt rolli, kuid lõppkokkuvõttes kujundame me ise oma tuleviku.

    Kahju oli sellest, et üks veetlev noormees võib ära rikkuda aastatepikkuse sõpruse kahe tüdruku vahel. Kuidas saab uskuda ühte tundmatut poissi rohkem, kui sõpra, kes on sinu jaoks nagu parem käsi? Kuid õnneks ei võtnud Annil kaua, et mõista oma viga ning mulle ääretult meeldis see, kuidas Ann jäi raamatu lõpus endale kindlaks, ega lasknud endaga manipuleerida.

    Üldiselt tuli sellest raamatust päris mitu point’i välja. Kuid siiski oli see raamat minu jaoks võib-olla veidi liiga pealiskaudne ja liiga ehtne ning otsene noortekas. Sellist võib lugeda niisama ajaviiteks pärast väsitavat päeva, kui keerulisemat sorti raamatut ei jaksa enam kätte võtta. Kuid üldiselt eelistan veidi sügavamat laadi kirjandust.