Kirjandusklubi

Kirjandusklubi

Koht ja aeg: Rocca al Mare kooli puhvet, kell pool 10

Osalejad: Johanna Järvekülg, Mariett Põime, Lisann Lumet

Raamatu autor ja pealkiri: John Green "Otsides Alaskat"

Võtmeteemad:

Iseenda leidmine- raamatus tegutsesid kõik noored inimesed, kes ei teadnud veel, mida nad tahavad või kes nad õigupoolest on. Läbi erinevate sündmuste ja katsumuste hakkasid nad tegelikult paremini aduma näiteks seda, mis positsioonil nad seltskonnas on ning kuhu nad tahaks jõuda.

Armastus- nagu igast raamatust, ei puudunud ka see siit. Näiteks Alaska põhimõtteliselt viiski hauda see, et ta armastas oma ema nii väga ja vihkas ennast, et ta ei olnud suutnud oma emale piisavalt pakkuda. Alaska ei teadnud, et vanemate jaoks piisab vaid sellest, et nende lapsega on kõik korras ja ta on terve.  Armastus vanemate vastu avaldus ka  Chipi elus. Tema unistus oli oma finantsiliselt mitte väga hästi toime tulevale emale kinkida päris oma maja. Nende suhe oli väga tugev ja Chip oli iga päev tänulik oma emale, et ta suutis jääda isegi raskes olukorras väga positiivseks. Milesi armastus oli aga peamiselt suunatud Alaska vastu.  Või õigemini armastas ta  enda täiustatud pilti Alaskast, kust puudusid tema tujutsemised ning pöörasused. See pole aga tingimusteta armastus, ning just seepärast ei saanudki Miles ja Alaska üksteist kunagi tõeliselt armastada.

Elu mõte- Need noored tundusid pealtnäha täiesti tavalised. Nad huvitusid joomisest ja tüngadest ja armumisest. Küll aga oli neil vaja iga asja peale teada: miks see nii on? Neid ei rahuldanud teadmine, et keegi meist ei tea, mis saab pärast surma ning kui me sureme, mis selle kõige mõte üldse on.

Alkoholi tarbimine- see mängis suurt rolli, kuna oli keskne tegevus ning samuti muutus raamatu kulgedes alkoholi mõte. Alguses joodi ikka sellepärast, et lõbus oleks kuid mõne väikse erandiga. Näiteks Miles jõi sellepärast, et tahtis uustulnukana gruppi sulanduda ning hiljem polnud aga tema isiksus piisavalt tugev et ei öelda. Alaska jõi, et toime tulla valu ja süütundega, mida põhjustas tema ema surm. Pärast Alaska surma ei olnud alkoholi tähendus enam sama. Nad jõid, et unustada kõike kohutavat, mis oli juhtunud. Mina arvan, et mida aeg edasi läks, seda vähem nad hakkasid jooma, sest seoses joomisega tuli neile alati meelde alkoholi sõna otseses mõttes hävitav mõju Alaska näite näol ning kuidas ise täis olles, ei saa sa olukorra üle kontrolli hoida, mis juhtus ka siis, kui poisid tol saatuslikul ööl lasid  purjus Alaskal minema sõita.

Võtmestseenid:

Alaska surm- sest pärast seda oli Töntsus auk, mida enam parandada ei saanud. See muutis kõigi elu, kes Alaskat tundsid. Nad kaotasid oma usu nii endasse kui ka Alaskasse.

Mõlemad tüngad (kooli arvutitesse sisse häkkimine ja  Nädaliste hinnete kehvemaks muutmine ning Alaska mälestustüng) esimene tüng muutis neid lähedasemaks läbi pannes neid töötama ühise eesmärgi nimel.  Teine tüng andis neile tunde, et nad ei ole selles probleemis üksi. Neil on inimesi kellele toetuda ja kes mõistavad neid. Öeldakse ikka, et läbi tragöödia saad alles teada, kes on tegelikult sinu sõbrad ning milline on nende iseloom. 

Võtmekarakteid:

Töntsu ehk Miles, sest ümber tema keerles kogu see lugu. Tema rääkis enda eluvaadetest, pettumustest, igatsustest ja uskumustest

Alaska, sest isegi siis kui teda füüsiliselt kohal ei olnud, oli ta alati kohal sõprade mõtetes, käitumises või rääkimismaneerites.

Alaska ema, sest tema ning tema surm ilmselt mängisidki kõige tähtsamat rolli Alaska elus

Võtmesümbolid:

Viimased sõnad- Miles arvas, et läbi inimese viimaste sõnade, saab teada nii mõndagi  kogu inimese elu kohta. Ja inimeste elud huvitasid teda, sest ta tahtis leida lahendust oma probleemidele läbi teiste inimeste lahenduste ning soovis tõlgendada elu.

Valged lilled- armas ja samaaegselt kurb sümbol. Alaskale meenus oma ema surma aastapäev, kui ta juhuslikult kritseldas lilli seinale, sest tema ema sidus talle alati valgeid lilli juustesse. Nii Alaska ka suri, valged lilled tagaistmel.

Labürint- sõbrad arutasid pidevalt kuidas kannatuste labürindist välja saab. Pärast Alaska surma avastasid sõbrad, et Alaska oli oma märkmikusse kirjutanud „otse ja kiiresti“, millega sõbrad ei nõustunud.

Suur võib-olla – Miles läks uude kooli otsima oma Suurt võib-ollat. Lõpuks leidis ta selle Alaska näol, kuid pärast Alaska surma tundis ta, et  tema Suur võib-olla on veel ees. Minu arvates on terve elu üks Suur võib-olla, kõik võib juhtuda ning see on vaid su enda kätes.